1992. aastal sai iseseisvuse aegumatus meie põhiseaduse avasätteks. Sel hetkel tundus, et riiklik iseseisvus on väärtus omaette. Keegi ei arvanud, et võiksime osa oma iseseisvusest vabatahtlikult ära anda, et saada vastu mingit teenust, kõige vähem valitsemisteenust. 

Helle Vilu: Kui kellelgi peaks olema huvi, siis siin on lisatuna 24. septembri kohtumäärus Eesti Valijate Liidu ja H. Vilu kaebuse suhtes, mis taotles rahvahääletuse tulemuste tühistamist. Kui sellest muud kasu pole, siis ehk jäädvustamaks hetke, millistes tingimustes toimus hääletamine. Ja et keegi ikkagi protestis. Kõike head!

Kaheksa aastat tagasi käis arvutiguru Tanel Tammet välja nägemuse, et infotehnoloogia areng toob peatselt kaasa kodanike soovi ka poliitilistes hääletustes osaleda ja see viib lõpuks otsedemokraatia tekkeni. Siiski kasutati 'otsedemokraatiat' veel paar aastat tagasi sõimusõnana, millegi diktatuuri (a la president ja tema rahvas) ja Pätsi-laadse juhtimisstiiliga seonduvana. 

Hiljuti läks Eestis kuuskümend kaheksa inimest manalateele, olles joonud metanooli. Kui nad oleksid teadnud, mis on nende kätte sattunud pudelites, siis ei oleks nad seda mürki joonud. Nii nagu teadmatus pani mõned inimesed metanooli jooma, mõjutab ühekülgne ja moonutatud informatsioon paljude inimeste suhtumist Euroopa Liitu.

Üks jaoskond pea seitsmesajast jäi vahele - oli võltsinud armetul kombel peaaegu tuhat häält... Pärast Tartus avastatud sohki langes eurootikute edu 66,9% pealt 66,8% peale. Kui oletada, et keskmine jaoskond tegi võltsinguid kolm korda väiksemas mahus kui vahelejäänu, isegi veel sellisel juhul tähendaks see, et iseseisvuslaste pool on saavutanud Eestis võidu. Mida inimeste sõnad ja visuaalne pilt ühiskonnas ka kinnitavad.

Praegu on üks ettepanek: hääletada Euroopa Liiduga liitumise lepingu ratifitseerimise vastu. Põhjendus: kuna selle ratifitseerimise ainuõigus kuulub Riigikogule, on rahvahääletuse väljakuulutamata otsus Euroopa Liitu astumise kohta soovitusliku iseloomuga. 

12. septembri 2003 kaebuses Vabariigi Valimiskomisjonile toodud vaidlustus on suunatud hääletamissedeli kolmanda lehekülje küsimusele. Sedelil oli küsimus: «Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?»

Eesti Valijate Liit (EVL) märgib, et 14. septembri 2003 rahvahääletusel on oluliselt eksitud rahvahääletuse seaduse (RHS), põhiseaduse (PS), haldusõiguse seaduse (HÕS), õiguskantsleri seaduse (ÕS) ja karistusseadustiku (KS) põhimõtete ning sätete vastu, mille tõttu EVL palub tühistada rahvahääletuse tulemused riigis alljärgnevatel põhjustel.

Rahvahääletuse päev ei möödunud kahtlaste momentideta. "Riigi Teataja" võrguväljaandest võib lugeda rahvahääletuse seaduse paragrahvi: 

Lugupeetud EV õiguskantsler Allar Jõks! Alljärgnev läkitus Teile on inspireeritud sellest, et käisin täna andmas oma häält rahvahääletusele EL-u astumise või mitteastumise puhul. Olen põhjaliku filoloogilise haridusega kirjanik, tõlkija ja toimetaja, mistõttu tuleva rahvahääletuse valimissedeli tekst ajas mind tõelisse raevu.